Dogue De Bodreaux : Standard
   
FCI rühm II
Pintseri ja snautseri tüüpi koerad, molossi tüüpi koerad ja sveitsi karjakoerad
Nr. 116 (FCI 1995)

Päritolumaa: Prantsusmaa

Kasutus: Kaitse-, valve- ja hoiatuskoer

Lühike tõuajalugu: Bordeaux dogi on üks vanimaid Prantsuse tõuge. Tõenäoliselt on ta Dogide järeltulija. Sõna “dogue” pärineb 14-st sajandist ja umbes samast ajast pärineb ka Gastoni Febuse raamatust “Livre de Chasse” lõik: “Tema hammustus on jõulisem kui kolme jahikoera oma kokku.” Kuni 19-nda sajandini BD-d väljaspool Akvitaaniat peaaegu ei tuntud. Neid kasutati suurte ulukite jahtimiseks, võitluskoertena, valvekoertena, karjakoertena ja lihunike teenistuses. 1863osales esimene BD koertenäitusel Pariisis. BD on ajalooliselt olnud kolme tüüpi: Toulousi tüüp, Pariisi tüüp ja Bordeaux tüüp, kes on ka tänapäeva BD eellane. Maailmasõdade ajal oli BD peaaegu hävinud, kuid juba 60-ndateks oli neid piisavalt, et jätkata aretust.

Üldmulje: Väga jõuline koer lihaselise kehaga, säilitades harmoonilise välimuse. Jässaka, atleetliku ja muljetavaldavana on BD-l väga hoiatav välimus.
Tähtsad proportsioonid: Keha pikkus ületab turja kõrguse, suhtes 11/10. Rinna sügavus on rohkem kui pool turja kõrgusest. Koonu maksimum pikkus on võrdne 1/3 pea pikkusega, miinimum pikkus on 1/4 pea pikkusest. Isasel koeral on pea ümbermõõt enamvähem võrdne turja kõrgusega.
Iseloom: Valvas, julge, kuid mitte agressiivne. Hea kaaslane, väga kiindunud oma peremehesse. Rahulik ja tasakaalukas. Isane on tavaliselt domineerivat tüüpi.

Pea: Kogukas, nurgeline, lai, pigem lühike, eest ja ülalt vaates trapetsikujuline

Kolju: Isasel: kolju kõige laiema osa ümbermõõt on võrdne turja kõrgusega.Emasel võib see olla natuke vähem. Kolju ülaosa on kergelt kumer. Stop on väga rõhutatud, moodustades peaaegu täisnurga. Näoosa on laiem, kui on ta kõrgus. Pea on kaetud sümmeetriliste kortsudega. Need sügavad vaod on liikuvad vastavalt koera näoilmele.

Näopiirkond / koon: Jõuline, lai, tihe, kuid silmade alt mitte täis, pigem lühike, ülaprofiil on kergelt kumer ja mõõdukate nahavoltidega. Laius on kergelt vähenev koonu suunas. Pealt vaates on ta ruudukujuline. Kolju ülaosaga võrreldes on koonujoon suunaga ülespoole. Horisontaalasendis on koonu ots tömp, alaosa tihe ja lai ja koonu alumine ots on ülemisest eespool. Koonu ümbermõõt on peaaegu 2/3 pea ümbermõõdust. Koonu ideaalpikkus on 1/3 – 1/4 pea kogu pikkusest.

Nina: Lai, hästi avanenud sõõrmed, hästi pigmenteerunud ja ühtlustub maski värviga. Tömpnina on lubatud.

Lõuad: Väga tugevad, laiad. Alahambumus. Alalõug on ülalõuast eespool. Mokad ei tohi olla liiga rippuvad.

Hambad: Tugevad, eriti silmahambad. Alumised silmahambad on teineteisest kaugel asetsevad ja kergelt kaares. Lõikehambad on sirges reas, eriti alumised.

Ülahuul: Tihe, mõõdukalt rippuv, liibuv. Kõrvalt vaates on alajoon ümar. Eest vaates on ülahuule servad ühenduses alahuule servadega, moodustades tagurpidise laia V.

Põsed: Väljapaistvad tänu tugevatele lihastele.

Silmad: Ovaalsed, teineteisest kaugel asetsevad. Silmalaugude sisenurkade vahe on võrdne kahekordse avatud silma pikkusega. Aval silmavaade. Värv on pähkelpruunist tume pruunini tumeda maskiga koertel. Heledam värv on lubatud, kuid mitte soovitud nii tumeda kui punase maskiga koertel.
Kõrvad: Suhteliselt väikesed, kergelt tumedamat värvi kui on keha karvkate. Tüvest on kõrva esiosa natuke kõrgemal. Langevad suunaga taha, kuid pole lontis. Esinurk on tihedalt vastu põske, kui koer on valvsas olekus. Kõrvaots on kergelt ümar, ulatudes kõige rohkem silmade kõrgusele. Kõrge asetusega kolju ülajoonel, jättes mulje veelgi laiemast peast.

Kael: Väga tugev, lihaseline, peaaegu silindrikujuline. Nahk on nõtke, avar ja lõtv. Ümbermõõt on peaaegu võrdne pea ümbermõõduga. Peast eraldab kaela kergelt kumer vagu. Hästi moodustunud kaelanahk algab kõri kõrguselt moodustades volte kuni rinnani ilma liialdava rippumiseta. Kael on tüvest väga jäme minnes sujuvalt üle õlgadeks.

Keha / ülajoon: Tihke, lai ja lihaseline selg, turi hästi märgatav, lai, lühike ja tihke lanne, laudjas kergelt alla poole sabajuure kohast.

Rind: Jõuline, pikk, sügav, lai, ulatub küünarnukkidest alla poole. Ribid on hästi kaardunud, kuid ei tee rinda tünnikujuliseks. Rinnaümbermõõt on 25-30 sm suurem kui turja kõrgus.

Alajoon: Kaarjas, moodustub sügavast rinnast ja tõusvast kõhujoonest. Kõhujoon pole ei liiga all(rippuv) ega liiga üleval(hurdalik).

Saba: Väga paks juure kohast. Sabaots ulatub mitte rohkem kui kannani. Madala asetusega ja saba pole ei murdunud ega keerdus, vaid paindlik. Puhkeasendis on sana rippuv, tõustes vajadusel 90-129’ kui koer liigub ilma, et saba ulatuks seljale või oleks rõngas.

Esijäsemed: Tugev luustik, jalad on väga lihaselised.

Õlad: Tugevad, väljapaistvad lihased. Õlgade kalle on 45’ horisontaalis, abaluu-õlavarre kalle on >90’.

Jalad: Väga lihaselised.

Küünarvars: Kuunarnukid pole mitte liiga tihedalt vastu keha ega ka mitte liiga väljapoole suunatud.

Esijalad: Eest vaadatuna sirged või väga laia rinnaga koertel kergelt sisse poole. Küljelt vaadatuna vertiokaalsed.

Kämmal: Jõuline. Küljelt vaadatuna kergelt kumer. Eest vaadatuna vahel kergelt väljapoole kompenseerides nii esijalgade kallet sisse poole.

Esijalalabad: Tugevad. Varbad on tihedalt üksteise vatu, küüned kaardus ja tugevad, padjandid hästi arenenud ja nõtked: koer seisab hästi oma käppadel vaatamata tema kaalule.

Reis: Väga hästi arenenud, suurte nähtavate lihastega.

Tagaosa: Robustsed jalad tugeva luustikuga: head tagajalgade nurgad.

Põlv: Suunaga ette või kergelt väljapoole.

Jalg: Suhteliselt lühike, lihaseline.

Kand: Lühike, kõõluseline, kannaliigese nurk on mõõdukalt avatud.

Pöialaba: Robustne, ilma lisakannusteta.

Tagajalalabad: Natuke pikemad kui esijalalabad, varbad tihedalt üksteise vastas.

Liikumine: Molossi kohta nõtke. Kõndides liikumine vaba, paindlik, maadligi. Tagajalgade hea samm, esijalgade hea ulatuvus, eriti traavides. Kiirelt traavides langeb pea alla, ülajoon kaldub ettepoole. Lühike galopp vertikaalse liikumisega on oluline. Koer on võimeline jooksma lühikest vahemaad väga kiirelt olles maadligi.

Nahk: Paks ja piisavalt lõtv.

Karv: peen, lühike ja pehme katsudes.

Karvkate: Ühevärviline. Kõik liiva toonid, mahagonist isabellani. Soovitavalt tugev pigmentatsioon. Valged laigud on lubatud rinnal ja käppade otstel.

Suurus: Kõrgus peaks vastama kolju ümbermõõdule. Isased: 60-68 cm; emased: 58-66 cm. Lubatud kõikumine –1 cm ja + 2 cm.

Mask:
1) Must mask: must värv on vähe levinud ja ei tohiks ulatuda kolju piirkonnani. Kõrva piirkond, kael ja keha ülaosa võib olla õrnalt musta varjundiga. Nina on must.
2) Pruun mask: nina on pruun, silmaümbris on samuti pruun.
3) Maskita: karv on liivavärvi: nahk on punane. Nina on punakas või roosa.

Kaal: Isased: vähemalt 50 kg; emased: vähemalt 45 kg.

Emased: Sama kirjeldus, kuid vähem väljapaistev.

Isased: Peavad olema kaks normaalselt arenenud ja munandikotti laskukud munandit.

Vead: Iga kõrvalekalle ellpool kirjeldatust tuleb lugeda veaks.
1. Üliagressivne, üliarg
2. Pea on lühike ja ümar ette ulatuvate silmadega
3. Väga bulldogilik: lame pea, koonuosa lühem kui 1/4 pea pikkust
4. Alalõua külgmine kõrvalekalle
5. Kumerselgsus
6. Mitte tuntav sabajuure paksend
7. Esilabajalad sissepoole
8. Esilabajalad liiga väljapoole
9. Lamedad reied
10. Kannanurgad liiga sirged
11. Kannanurgad liiga rõhutatud
12. “Lehmajalad”  või “tünnijalad”
13. Väärliikumine
14. Hingeldamine
15. Valge sabaots, valget jalgadel ülalpool kämmalt või pöidasid

Diskvalifitseerivad vead:
1. Pikk, kitsas pea ebapiisava stopiga. Koonuosa pikem kui 1/3 pea pikkust
2. Koonuosa paralleelne pea ülajoonega või suunaga alla (Rooma pea)
3. Kõverad lõuad
4. Mitte alahambumine
5. Suu kinni olles silmahambad pidevalt nähtaval
6. Suu kinni olles keel pidevalt välja rippumas
7. Keerdus või sõlmes saba
8. Atrofeerunud saba
9. Viiulikujuline esiosa viltuste labajalgadega
10. Kannanurk tahapoole
11. Valget peas või kehal, kõik muud värvid peale liiva
12. Identifitseeritav vigastuse defekt


E-post : info@anuler.ee