Endast

Olen lapsest saadik armastanud loomi, eriti koeri ja hobuseid. Mäletan, kui olin alles pisikene tüdrukutirts ja meil oli kodus kass. Mina tahtsin nii väga ka koera, aga vanemad ei lubanud. Mind see muidugi ei rahuldanud ja nii korjasingi ma tänavatelt hulkuvaid või vigaseid koeri ning peitsin nad hoovi pesuruumi,kus ma nende eest hoolitsesin. Muidugi tegin ma seda salaja ja loomulikult tuli see päevavalgele. Hiljem, kui olin juba vanem ning pere kolinud uude korterisse, lubasid vanemad võtta ka koera. Sellest ajast peale on olnud meil mitu koera erinevatest tõugudest. Praeguseks on kõigil pereliikmetel oma koer või ka kass, aga see selleks.

1989.a. nägin ühes ajakirjas pilte erinevatest mastiffidest ja mulle torkasid silma bullmastiff ning dogue de bordeaux. Kuna Eestis neid tõuge veel ei olnud,siis oli päris raske nende kohta mingit infot saada. Lõpuks see ikkagi õnnestus ja asi oli otsustatud.

1992.a. sain oma esimese bullmastiffi ja 1994.a. esimese dogue de bordeaux`i. Esimene bullmastiff ei olnud küll näitusekoer, kuid väga tore perekoer. Järgmistena tulid Helagettas Surprise ja Graecia Rhapsody,kes on minu aretustöö vundamendiks. Esimene bordeaux dogi jäi ka kodukoeraks,kuna tal diagnoositi puusaliigese düsplaasia. 1995.a tõin juurde teise bordoo Bulltagos Femme Fatale, kellest sai aretuskoer. Oma kennelnime registreerisin 1997 aastal.

Anu Reiman info@anuler.ee